Tööle kandideerimisel on hakatud varasemast enam esitama küsimusi inimeste perekonnaseisu ja laste kohta, kommenteeris murettekitavat arengut võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper. Tema sõnul on tegemist tõsise seaduserikkumisega, millesse ei tohiks ükskõikselt suhtuda.
Täna esitletud soolise võrdõiguslikkuse monitooringust selgus, et ligi 60% tööle kandideerinute käest on töövestlusel küsitud perekonnaseisu ja laste olemasolu või vanust. Kõige sagedamini uuritakse laste olemasolu 30-39-aastastelt naiselt. Samuti küsiti naiste käest laste kohta seda enam, mida kõrgem oli naise haridustase.
„See on tõsine seaduserikkumine, millesse ei tohiks suhtuda ükskõikselt,“ rõhutas võrdõigusvolinik. „Tööandja ei või tunda huvi tulevaste töötajate eraelu vastu ning värbamisotsuste puhul ei tohi saada laste olemasolu takistuseks,“ ütles Sepper.